Riigilõivuseaduse eelnõu

1688378_749059825141591_7587392461614502839_nKadri Simson postitas Facebook’i:

Täna tuleb Riigikogus kolmandale lugemisele riigilõivuseadus. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et selle eesmärgiks on lihtsustada riigilõivude tasumist ja seetõttu korrigeeritakse riigilõivud täiseurodesse. Tabelis on näha isikut tõendavate dokumentide väljastamise riigilõivude korrigeerimised.

 

Eesmärgiks on lihtsustada riigilõivude tasumist ja seetõttu korrigeeritakse riigilõivud täiseurodesse? Kas tõesti? Kolmel juhul 12st tõesti.

Lugesin siis ise ka seletuskirja (ja natuke ka seaduseelnõud). Demagoogia tippklass. Või siis lihtsalt ei lähe tekst ja summad kokku.

Seletuskirjas on selline tore lõik:
“Eesmärgiks on korrigeerida tänased sendise täpsusega riigilõivumäärad vastavalt RLS § 4 lõikes 3 sätestatud põhimõttele. Täiseurodes lõive on isikutel mugavam tasuda ja riigilõivuvõtjatel lihtsam hallata ning arvestada (nt 234,31 eurone lõiv on edaspidi 235 eurot).”

Noh, põhimõtteliselt olen ma nõus.
Mida sätestab RLS § 4 lõik 3?
“1) väiksem kui 1-eurone riigilõivumäär 5 sendi täpsusega, välja arvatud väiksem kui 5-sendine riigilõivumäär;
2) alates 1 eurosest riigilõivumäärast 1 euro täpsusega;
3) alates 100 eurosest riigilõivumäärast 5 euro täpsusega;
4) alates 1000 eurosest riigilõivumäärast 10 euro täpsusega”

Kõlab ka mõistlikult.
Rakendades neid põhimõtteid, ei tohiks ükski antud pildil toodud riigilõiv tõusta rohkem kui 1 euro (kuna nad kõik jäävad alla 100 euro).

Aga võib-olla on midagi sisuliselt muutunud ja selline suurem hüpe on põhjendatud? Tsiteerin veelkord RLS seletuskirja:
“Muudatusega seoses ei ole hinnatud kõikide olemasolevate
lõivude kulupõhisust ja muudatuste aluseks on vaid lõivu määra viimine lähima mõistliku lõivu määra suurusjärku arvestava rahaühikuni. Riigilõivu määrade sisulisel hindamisel võib selguda, et osade toimingute tegelikud kulud on suurenenud tunduvalt rohkem kui antud lõivumäärade korrigeerimise tulemusena nad suurenevad, kuid kõikide lõivude sisulist ülevaatamist eelnõu väljatöötamisel eesmärgiks ei seatud.”

Selgub, et antud muudatuse eesmärk on AINULT ÜMARDAMINE. Kuidas siis on jõutud selliste numbriteni?

Kõlab kangesti sedamoodi, et pandi mõistlik seaduseelnõu kokku. Ja siis hiljem tuli keegi ja leidis, et võiks summasid ikka rohkem tõsta, niikuinii keegi neid ju üle ei vaata.

Keda huvitab täispikk seletuskiri, siis see on nähtav siin:
http://eelnoud.valitsus.ee/…/e7ed0292-1e7e-4b0e-9a1d-e3df3c…

Ülevaate autor Neeme Praks.

Töövõimetoetuse seadus 678 SE

Loomisel on uus Töövõimetoetuse seadus, mis paneb puudega inimesed aktiivselt töötukassa kaudu tööd otsima. Kui aktiivselt terviseseisundile vastavat tööd ei otsita, siis toetust ei saa.

Lisaks hakatakse toetust vähendama alates 960-eurosest palgast. Osalise töövõimega inimesele lõpetatakse toetuse maksmine alates 1300-eurosest palgast peale, puuduva töövõimega inimese puhul alles 1600-eurose palga juures.

Seaduseelnõu seletuskiri ütleb:

Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist.
Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, s.o terviseseisundile vastava töö leidmist.
Eesti sotsiaalkindlustuses on kasvavaks probleemiks töövõimetute inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas. See vähendab riigi tulusid, kuna inimesed väljuvad osaliselt või täielikult tööturult, samal ajal suurenevad töövõimetushüvitiste ja -pensionide kulud. Arvestades töövõimetuspensionäride arvu kasvu ning töövõimetuspensionide suurenevaid kulusid, on Eesti praegune töövõimetusskeem ja selle korraldus jätkusuutmatu. Järjest enam inimesi kvalifitseerub püsivale töövõimetusele, samal ajal on väljumine skeemist praktiliselt olematu. Eestis kehtib heaoluriikidele omane paradoks – kuigi inimeste tervisenäitajad pidevalt paranevad ja eluiga pikeneb, väljuvad paljud tööealised inimesed tööturult ning hakkavad saama töövõimetushüvitisi.
Perspektiivis on Eesti peamiseks probleemiks saamas tööjõu puudus. Tööealiste inimeste arvu vähenemise ning vananeva rahvastiku tingimustes on kõik inimesed tööturul vajalikud ja nõutud. Terviseprobleemidega või töövõime kaotusega inimeste puhul tuleb tähelepanu suunata sellele, mida need inimesed on suutelised tegema – vaja on leida neile sobiv töö ja võimaldada olla aktiivsed tööturul. Individuaalses plaanis tähendab töötamine inimesele kindlat sissetulekut ning võimalust majanduslikult paremini hakkama saada; sellest veelgi olulisem on eneseteostus ja sotsiaalne kaasatus. Jätkusuutlikud on poliitikad, mis keskenduvad ennetustegevustele ja inimeste elukvaliteedi parandamisele. Töövõime kaotusega inimestega tegelemisel peab olema selge vastutuse jaotus tööandjate, inimeste ja riigi vahel.
Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakatakse hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimet hindab ning töövõimetoetust maksab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

Lisainfo: http://riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf&

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 736 SE

Just hiljuti toimus Viljandis koolitulistamine ning nüüd muudetakse relvaseadust aga siiskiseadusemuutus ei ole ajendatud koolitulistamisest.

Seletuskiri ise ütleb:
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt lahendatakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) rakendamisel ilmnenud probleemid, ajakohastatakse sätete sõnastust ning selgitatakse mitmeid sätteid parema arusaadavuse ja korrektse tõlgendamise huvides. Tulenevalt RelvSis tehtavatest muudatustest on vajalik teha täpsustused ka strateegilise kauba seaduses (edaspidi StrKS). Riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) korrastatakse riigilõivude määrasid. Tulenevalt Kaitseministeeriumi ettepanekust tehakse muudatus ka Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS), kus täpsustatakse Kaitseliidu tegevliikme poolt laskemoona soetamisega seonduvat. Lisaks muudetakse turvaseaduse (edaspidi TurvaS) § 57 sõnastust.

RelvSi peamised muudatused käsitlevad järgmisi valdkondi. Continue reading

E-residentsus ehk digi-ID välismaalastele

Välismaalased on kohe varsti saamas 50EUR eest omale Eesti ID-kaardiga sarnased isikutuvastuse ja allkirjastamise võimalused olemata Eesti kodanikud. Mis sa plaanist arvad? Lisa oma mõte kommentaaridesse.digi-id-e-resident

Rahvusvaheline koostöö, eelkõige kiiresti arenevates kõrgtehnoloogilistes valdkondades, eeldab vastava valdkonna tippspetsialistide kaasamist, seadmata nende panustamise võimalust sõltuvusse Eesti territooriumile elama asumisest. Arvestades tänapäevaste kommunikatsioonivõimaluste laialdast kättesaadavust, ei sea isiku tegevusele olulisi piiranguid asjaolu, millises riigis ta alaliselt või peamiselt elab. Seetõttu ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane seada e-riigi võimaluste ja vahendite kasutamist sõltuvusse isiku residentsusest või kodakondsusest. Sellest tulenevalt nähakse eelnõu järgi ette ITDS-i muudatused, millega sätestatakse e-residentsuse institutsioon ning regulatsioon e-residendile digi-ID väljaandmiseks. E-residentsuse kui hüve, mis erinevalt tavapärasest elukohariigist lähtuvast määratlusest põhineb digitaalsel identiteedil, mida on võimalik tõendada digitaalse isikut tõendava dokumendiga – e-residendi digi-ID-ga – loomine aitab kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, muutes Eesti maailmas unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks majandus-, teadus- ja hariduskeskkonnaks.

Üks võimalus kaasata Eestis majanduse, hariduse ja teaduse arendamisse võimalikult suurel määral välisriikides elavaid välismaalasi, on anda neile Eesti elanikega samaväärsed vahendid igapäevases asjaajamises osalemiseks. ITDS-i kohaselt võib isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti välismaalasest elanik, anda digitaalse isikutunnistuse, mis on digitaalne isikut tõendav dokument. Digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, muutes seeläbi rahvusvahelise osalusega majandus-, teadus-, ja haridusalased tegevused paindlikumaks ja efektiivsemaks.

Kui Eesti elanike jaoks on pea kogu avalik-õiguslik ja eraõiguslik asjaajamine, sealhulgas dokumentide allkirjastamine, digitaalne, siis püsivalt välisriikides elavatele välismaalastele praeguseks sellist võimalust loodud ei ole, kuigi ITDS seda alates 2009. aastast võimaldab. Nii ongi praegu olukord, kus mitteresidentidest välismaalaste kaasamisel või koostöö korral tuleb ettevõtetel ja asutustel kasutada paberipõhiseid kulukaid ja aeganõudvaid paralleelprotsesse.

Ainsa erandina omavad mitteresidendid võimalust enda isiku elektroonses keskkonnas õiguslikult siduvalt tuvastamiseks ja digiallkirja andmiseks, kui nad omavad mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elektroonilist isikut tõendavat dokumenti – e-ID-d. Kuivõrd liikmesriikide e-ID-del põhinevad elektroonilised lahendused on leidnud piiriüleste teenustena tagasihoidlikku kasutust ja need lahendused ei hõlma väljaspool Euroopa Liitu elavaid kolmandate riikide kodanikke, ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide e-ID-de kasutamine välisriikides elavate välismaalaste laiapõhjalisel kaasamisel Eesti majanduse, teaduse ja hariduse arengusse piisav lahendus.

Eestil juba olemasolev ja hästi toimiv digitaalsete isikut tõendavate dokumentide süsteem, võimaldab selle kasutajate ringi laiendada tehnoloogiliselt lihtsalt, hõlmates ka mitteresidente. E-residendi digi-ID võib väljastada isikule, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid või anda digitaalallkirja.

„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“1 üks tegevussuund on hakata teenuste baastaristu arendamisel pakkuma välisriikide kodanikele n-ö virtuaalset residentsust – võimaldada neil digi-ID väljastamisega kasutada Eesti e-teenuseid ja turvalist andmevahetust. Sihiks on seatud, et aastal 2020 võiks Eestil olla vähemalt 5000 e-residenti.

 

Loe lähemalt: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b54cb986-5df6-481a-ad9b-c95b938e8611

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus

Seaduse täiendus kaotab olukorra, kus liinilaeva asendav laev peab topelt veetasu maksma.

Eelnõu eesmärgiks on tagada õigusselgus regulaarreise tegevatele laevadele veeteetasu arvestamisel olukorras, kus regulaarreise tegev laev asendatakse asenduslaevaga. Kehtiv MSOS regulatsioon veeteetasu arvestamisel on mittetäielik ning võimaldab seetõttu tasu arvestamise põhimõtete ebaõiget rakendamist. Kehtiva MSOS § 5010 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt tasub iga regulaarreise tegev laev kalendriaasta jooksul kuni 60 külastuse eest. Kuna regulaarreise tegeva laeva asendamist ja asenduslaevale veeteetasu arvestamist MSOS otseselt ei käsitle, siis on kehtivat regulatsiooni võimalik ekslikult tõlgendada selliselt, kus ka asenduslaeva puhul tuleb tasuda täiendavalt veeteetasu kuni 60 külastuskorra eest. Seega loob kehtiv tasuarvestamise regulatsioon tõlgendamisvõimaluse, mille kohaselt oleks regulaarliini teenindaval reederil või laevaagendil kohustus laeva asendamisel tasuda kahekordne veeteetasu.

Lisainfo:

646 SE Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 637 SE

Eelnõuga nähakse ette elektroonilise saatelehe kasutamine aktsiisikauba Eesti-sisesel veol, kui aktsiisikaup lähetatakse aktsiisilaost. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (edaspidi SADHES) võimaldab elektroonilise taotluse esitamist aktsiisi tagasisaamiseks, teise liikmesriiki lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba saatelehe esitamist ning aktsiisivaldkonna aruannete eeltäitmist saatelehtede andmetel. Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt lihtsustab saatelehtede ja aruannete koostamist ja esitamist, vähendab paberikulu ning võimaldab paremat järelevalvet aktsiisikauba liikumise üle aktsiisi maksmise õigsuse kontrollimise eesmärgil.

Lisaks täpsustatakse aktsiisikauba mõõtmise reegleid. Registreeritud kaubasaaja peab aktsiisikaupa mõõtma mitte ainult statsionaarses mahutis ladustamise korral, vaid ka mittestatsionaarses mahutis ladustamise korral.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse olulisem muudatus tuleneb Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavast aastateks 2014–20171. Arengukavas nähakse ette Maksu- ja Tolliameti teenuste edasiarendamist, sealhulgas siseriiklike aktsiisidokumentide halduse muutmist täielikult elektrooniliseks 2014. aastal.

Aktsiisiseaduse olulisemad muudatused on järgmised:
1) kehtestatakse elektroonilise saatelehe nõue aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilaost;
2) nähakse ette aktsiisi tagastamise taotluse esitamine elektroonselt;
3) kehtestatakse aktsiisikauba mõõtmise kohustus ka mittestatsionaarses mahutis ladustamise korral;
4) kehtestatakse siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline andmekogu.

 

Lisainfo

637 SE Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE II)

Eesti ja USA vahelise maksukuulekuse parandamine – FACTA – 673 SE

Eesti aitab USA kodanikel rohkem makse maksta ja õiguskuulekam olla.

USA võttis 18. märtsil 2010 vastu FATCA, mis suuremas osas rakendub 1. juulil 2014. FATCA eesmärk on takistada USA maksuresidentide maksudest kõrvalehoidumist. Selleks soovitakse koguda teavet USA maksuresidentide USA-välistes finantsasutustes (Foreign Financial Institution, edaspidi FFI) asuvate kontode kohta. Teabe saamiseks FFI-delt kasutatakse karistuslikku meedet – kui FFI nõutud teavet USA-le ei edasta, peetakse kinni 30 protsenti kõikidelt sellele FFI-le tehtavatelt USA päritolu kinnipeetavatelt väljamaksetelt. Meetme tõhusamaks rakendamiseks kasutatakse 30% kinnipidajana teatud olukorras ka teisi FFI-sid [näiteks nn „passthru“ maksete (maksed, mis läbivad enne sihtpanka jõudmist veel teisi (korrespondent)pankasid), puhul on kinnipidamiskohustus ka makse vahendajatel].

Lepingu täistekst http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&page=pub_file&file_id=5fedd05d-5044-4864-9336-8bcc3fac0281

Rohkem infot 673 SE Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (673 SE I)

Lastetoetuste sissetulekute hulgast välja arvamine toimetulekutoetuste määramisel

Alates 2005 on esimese ja teise lapse lastetoetused toimetulekotoetuste määramisel arvestatud sissetulekute hulka ning selle võrra on toimetulekutoetused olnud lastega peredel väiksemad.

Seadusemuudatuse kulu on umbes 2,1 miljonit EUR aastas.

Sotsiaalhoolekande seadus

§ 222.Toimetulekutoetuse arvestamise alused

(2) Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
Vana sõnastus – 7)riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;

Uus sõnastus – 7)riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust.

Lisainfo:

636 SE Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus 635 SE

Uue seadusega laiendatakse ja reguleeritakse võimalusi inimestel Eesti Vabariigi käest hüvitist saada, kui nad on süüteomenetluses kahju kannatanud.

Mõned huvitavamad tähelepanekud seaduse tekstist.

  • Hüvitist võib saada, kui menetlusaeg oli ebamõistlik.
  • Hüvitise ülempiir on 4 aasta keskmine palk
  • Arestitud rahasummalt arvestatakse intressi 6% aastas.

Seaduse seletuskirjast:

    1. Kehtivas õiguses reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS), mis käsitleb üksnes vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Muus osas on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine praegu reguleerimata. Riigikohus on teinud selles küsimuses mitu olulist otsust1 ning sedastanud süüteomenetluses isikule tekitatud kahju hüvitamise reguleerimisel olulised puudujäägid, mille tulemusena on tekkinud põhiseadusvastane olukord.

    2. Eelnõu määratleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Reguleerides süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, asetub uus seadus süstemaatiliselt kehtiva riigivastutuse seaduse (RVastS) kõrvale, sätestades tervikliku süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni. RVastS‑i kohaldatakse eelnõu suhtes vaid siis, kui see on eelnõus endas sõnaselgelt ette nähtud.

Noortele kodakondsuse andmise lihtsustamine

Varasemalt pidi kodakondsuse saamiseks peale 15 aastaseks saamist Eestis elamisloa alusel 8 aastat elama. Edaspidi ei pea ei ole oluline, kas elamisluba oli olemas või mitte. Vaadatakse hoopis järgmisi tingimusi:

1) ta ei ole asunud püsivalt elama teise riiki;

2) ta omab Eesti kodakondsuse andmise ajal kehtivat elamisluba või elamisõigust ja

3) ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva.ˮ

Lisainfo:

586 SE Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (586 SE III) (Riigikogu koosseisu häälteenamus)